June 29, 2010

Mother-in-law

Amm, kes siin Oliviat hoidmas, mainib koogis mind pikalt mootes et you are back to your pre=pregnancy size. Ma kergelt meelitatud, et oh mis tegelt ei ole kull ja ei saanud ju arsti keelu tottu midagi fuusilist kuude kaupa teha ja ... Amm loikab mu mottelonga pooleks oeldes: rinnad, ma motlen. Enne olid nii suured sul.

Thanks. Nagu mu vaene enesehinnang veel vahe klobitud oleks. Hoian amma vastutavana selles et hiljem oe toodud merekivid ja lehmakommid ara soin. Lehmakommid, need uued, muuseas, on mingi ersats nyyd! Ei ole sama maitsega. Korralagedus.

June 28, 2010

SODA!!!!




Kuuurrraaaaaadi putukad. Ja ma olen ise kah idioot. Blond. Blond idioot.

Ema ja enda istutatud liiliaid mis muidu nii ilusasti oitsevad ja lohnavad nii hasti on pea et ara kadunud. Soodud ara. Lehed taitsa maas, oied, need mis alles, aukusid tais. Nagin kuskil kuu aega tagasi et huvitav mis punane putuk siin lehtedel, loin veel nipsuga paar tukki minema et vaadet ei hairi ja tatsasin edasi. Kes siis ei tea et putukatest lahti saamiseks tuleb neid ornalt minema peletada. Ugh, peavalu tekib. Hiljem liiliaid sisse tuues panin tahele et lehtedel nagu muld voi midagi siukest, motlesin et oh akki mingi sumpaatne tigu vms jalgi jatnud. Ning eile avastan et enamikel liiliatel pole isegi lehti! Koik on ara soodud. Ja punaseid putukaid, neid kuradi putukaid koik kohad tais ja veel uksteise otsas paljunemas. Eks ole siis panin 2 ja 2 kokku ja taipasin mis 4 on. Arrrgghhh. Kerge sorgi aga suure vihaga laksin haarasin suured kummikindad ja anuma kuhu vett ja vee peale oli et krdi putukad valja ei saaks ronida ja hakkasin neid kinnipuudma ja uputama. Hunniku sain.

Ohtul tegin teise ringi veel, hoolimata sellest et G-l oli plaan minuga meie lambes ohtus kokteili tundi teha ja niisama romantiline olla. No ma ei saa kui tean et kuskil mingi veike vardjas narib MINU lilli. Ei saa. Vingusin nii kaua kui G tuli kah appi. Tana hommikul sain veel 10 tykki! Parit Euroopast ja Aasiast, soovad ainult liiliaid ja ainult uks Bayer'i roosimurk neid tapab. Tooge lagedale, ohtul laheb pritsimiseks. Lisana panin tahele et roosipoosa lehed kah labi soodud. Soda.

June 24, 2010

Inspireeriv



NY Times'is ilmus artikkel Gingerbread house'ist (piparkoogi majast). Uks naisterahvas on endale ehitanud vaiksest lobudikust sellise ilusa cottage'i. Motlesin et mingi ilmselt rikkamat sorti inime kes endale sellist lobu saab lubada ja lugesin edasi. Keskklassist, isa kaotas too, olid kodutud monda aega, siis elas emaga rendikorterites, laks ise ulikooli ja maksis kahel tool kaies oma kulud. Abiellus suure toreda mehega kes kahjuks suurt raha sisse ei too. Elavad maal (upstate New York) treileris ja soidab esmasp linna 4 tundi et kahel kohal tood teha kuna mees hetkel suurt ei teeni aga maa ja kulude eest vaja maksta. Reede ohtuks jouab koju et nadalavahetusel oma vaikest majakest nautida. Mees kyll, lisab ta juurde, alati ootab ohtusoogi ja lilledega, eelmine reede roosioied igal pool, vann valmis ja kuunlad polemas. Ja nii rahul olid molemad oma eluga, et pani ikka habenema oma tahtmisi ja muresid.

Oma majakese lopetas ise, mees natuke aitas kaasa, aknad pani ise sisse (!), ostis taikalt ja mujalt vanaaegsed aknad, moobli, ja ehitas lillekastid. Vau ma ytlen, myts maha.



Minge vaadake pilte siit: http://www.nytimes.com/slideshow/2010/06/23/garden/20100624-chic-slideshow.html

June 22, 2010

Tagasi!

Monedel reisidel kaid nonda et kohe ei taha tagasi tulla... Osadelt tuled aga hea meelega tagasi ja toded et mul on ilus kodu, armas pere ja ikka padev abielu. Uhhhhhh...... Nii palju draamat ja kaeblevaid mehi v.a. minu oma. Hmmm, ise teed oma suhted ja koik on ju kahepoolne uritus.

June 8, 2010

My motherboard, my self

oli uhe kunagise Sex and the City episoodi pealkirjaks mis kasitles siis Mac'i katkiminemist (motherboard) ja Miranda ema surma (mother) and teda ennast. Pere on imelik asi. Veri oeldakse olemat paksem kui vesi (blood is thicker than water) ent pea et koigil on sugulassidemet komplikatsioonsed. (kas ma motlesin sona valja nyyd?) Keerulised, siis. Ja universaalselt. Ma ei tea mis puhad need Eestis oleks kus pere kokkusaamist pool hirmuga oodatakse aga USAs on need tanupuhad kus pikk ohtusook perega on tihtipeale nii narve krussi loov et lausa roomuga teatatakse et lennuk jaab hiljaks, peab paar tundi lennuvaljal massidega ootama. Ema ja isa kritiseerivad, odede-vendade vahel kaib rivaalitsemina, uued pereliikmed (lapsed, mehed, naised) leitakse olema tuutud ja segavad kui mitte lollid ning koik leiavad et kalkun on liiga kuiv. Ja mitmed sobrad on mul kinnitanud et tegelikult pole pere vaja, sobrad asendavad vagagi padevalt. Ja nii voib taitsa olla. Ent julgeksin ikka oelda et sobrad voivad ka tulla ja minna aga pere jaab. Kuhu nad paasevad? :)
Mul tuli ode kulla, keda (habi oelda) pole 4 aastat nainud. Mul oli pood ja siis laps, tal karjaar, ei manginud valja. Ent nahes sellist tunnet ei tekkinud uldsegi, koik oli nagu vanasti. Mina uurin karmilt tervise-mehe-too suhtes, K valdib veini ja juustu ning, ei tihka valja oelda lausa, ei soo sokolaadi. Muus kull oli hirm tore. Nii et taitsa sokeerivalt oli lausa pisar silmas lennujaamas ja koju joudes tundus maja nii tuhi. Minna on alati kergem kui jaada, kas pole.
Bon voyage, K, ja ma loodan et reis oli sujuv ja et sa igatsed meid sama palju kui meie sind. xxx